![\"\"](\"https:\/\/www.waterchain.eu\/wp-content\/uploads\/2018\/04\/pilot-areas-new.png\")
\nAva interaktiivne kaart uues aknas<\/a><\/p>\n
\n
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\tEuraj\u00f5gi, Soome\t\t\t<\/h3>\n\t\t\n\t\t\n\t\t\t
\nEuraj\u00f5gi on 52 km pikkune j\u00f5gi edela Soomes. J\u00f5gi saab alguse Pyh\u00e4j\u00e4rvi j\u00e4rvest (Eura, S\u00e4kyl\u00e4 ja P\u00f6yty\u00e4 asumites) ning voolab l\u00e4bi Eura ja Euroajoki omavalitsuste Botnia mere. J\u00f5e valgala on 1335 km2, h\u00f5lmates enda all ka P\u00fchaj\u00e4rvi j\u00e4rve suubuvad Yl\u00e4neenjoki ja Pyh\u00e4joki j\u00f5ed. Euraj\u00f5e suurim lisaj\u00f5gi on K\u00f6yli\u00f6njoki, mille l\u00e4te on K\u00f6yli\u00f6nj\u00e4rvi j\u00e4rv.<\/p>\nPea 80% pilootalast on kaetud metsadega ning kasutusel p\u00f5llumaana. V\u00e4iksed asulad asuvad Pyh\u00e4j\u00e4rvi ja K\u00f6yli\u00f6nj\u00e4rvi j\u00e4rvede \u00e4\u00e4res ning Eurajoki omavalitsuses.<\/p>\n
Toitained:<\/strong>
\nPeamised punktallikad on reoveepuhastusjaamad, t\u00f6\u00f6stused, turbatootmisalad ning j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlusjaam. Peamised toitainete koormused tulenevad hajureostusallikatest \u2013 intensiivne p\u00f5llumajandus ja loomakasvatus, turbamullad, s\u00f5nnikuga v\u00e4etamine, suur fosfori sisaldus p\u00f5llumajanduseks kasutatavates muldades jne.<\/p>\nOhtlikud ained:<\/strong>
\nAndmete puudulikkuse t\u00f5ttu on siinkohal k\u00e4sitletud ainult potentsiaalseid allikaid. Potentsiaalsete punktallikate kaardistamise k\u00e4igus leiti tegevusala ning keskkonnalubade anal\u00fc\u00fcsi alusel 30 v\u00f5imalikku punktallikat. Nende hulgas on 2 reoveepuhastusjaama, 18 VKE-d (kaasa arvatud taaskasutuskeskus ja paberivabrik), 3 vabaajakeskust ning 7 tanklat.<\/p>\nPeamised ohtlike ainete allikad on sademeveed, mis sisaldavad ohtlikke aineid nagu alk\u00fc\u00fclfenoolid, ftalaadid, pol\u00fcbroomitud difen\u00fc\u00fcleetrid (PBDE), p\u00f5llumajandus (pestitsiidid) ja bisfenool A (BPA), mida kasutatakse Euraj\u00f5el asuvas paberivabrikus, mis toodab termopaberit. Termopaberi puhul kasutatakse BPA-d diskreetselt, pol\u00fcmeriseerimatult, mist\u00f5ttu on tulenev keskkonnaoht suurem kui pol\u00fcmeriseeritud BPA puhul.<\/p>\n
WaterChain projekta\u00a0aktivit\u0101\u0161u piem\u0113ri:<\/strong><\/p>\nFosfori\u00e4rastuse v\u00e4ikefiltri rajamine<\/a><\/p>\nMeie mere p\u00e4rast<\/a> 2017 & 2018<\/p>\nRock the Baltic Sea<\/a><\/p>\n\u00dcrituste korraldajad<\/a>: Kuidas arvestada vee- ja keskkonnakaitse aspektidega?<\/p>\nBaltic Sea Savers<\/a><\/p>\nTeeme \u00e4ra! \/ Let\u2019s Do It!<\/a><\/p>\n\t\t<\/div>\n\n\t\t<\/p>\n
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\tAuraj\u00f5gi, Soome\t\t\t<\/h3>\n\t\t\n\t\t\n\t\t\t
\nAuraj\u00f5gi on 70 km pikkune j\u00f5gi edela Soomes. J\u00f5gi saab alguse Orip\u00e4\u00e4 eskeri allikast ning voolab l\u00e4bi Orip\u00e4\u00e4, P\u00f6yty\u00e4, Aura, Lieto, Kaarina ja Turu omavalitsuste. Auraj\u00f5gi suubub L\u00e4\u00e4nemerre Turus. J\u00f5e valgala on 873,4 km2, mis haarab enda alla j\u00f5e peamise haru koos \u00fche keskmise suuruse ning kolme v\u00e4iksema lisaj\u00f5ega. Auraj\u00f5e ning selle lisaj\u00f5gede peal on 27 k\u00e4restikku ning 2 tammidega piiratud paisj\u00e4rve, mille vett kasutatakse joogiveena. Valgalasse j\u00e4\u00e4b \u00fcks j\u00e4rv, Savoj\u00e4rvi (1,1 km2), mis asub Kurjenrahka rahvuspargis.<\/p>\nSuurem osa pilootalast on kaetud metsaga. Peaaegu 40% valgalast on kasutusel p\u00f5llumaana. Asustustihedus pilootalal on h\u00f5re. Suurim linn on Turu, kus elab 189\u00a0000 elanikku. Rasket\u00f6\u00f6stus pilootalal puudub, k\u00fcll asuvad valgalal m\u00f5ned v\u00e4iksed tootmisettev\u00f5tted.<\/p>\n
Toitained:<\/strong>
\nAuraj\u00f5e valgalal opereerinud reoveepuhastusjaamad on suletud ning piirkonna reoveed suunatakse suurematesse puhastusjaamadesse. Heitvee v\u00e4ljalask L\u00e4\u00e4nemerre asub Turu linnas. Peamine hajureostuse allikas on p\u00f5llumajandus, teiste allikatena v\u00f5ib v\u00e4lja tuua \u00fchiskanalisatsiooniga liitmata piirkonnad, metsamajandus ning sademeveed.<\/p>\nOhtlikud ained:<\/strong>
\nAuraj\u00f5e valgalas on ainult \u00fcks punktallikas, mis on loetletud rahvuslikus punktallikate registris (VAHTI). Selleks on metallikatmise t\u00f6\u00f6stus, mille \u00fcks tootmis\u00fcksus asub Turus ning teine Aura omavalitsuses.<\/p>\nOhtlike ainete hajureostuse allikate kohta Auraj\u00f5e valgalal on detailne informatsioon v\u00e4ga puudulik.<\/p>\n
WaterChain projekta\u00a0aktivit\u0101\u0161u piem\u0113ri:<\/strong><\/p>\nFosfori v\u00e4lja sadestamine peamiste sissevooluallikate kraavides<\/a><\/p>\nSaasteainete koormuse v\u00e4hendamise meetodi valimine<\/a><\/p>\n\t\t<\/div>\n\n\t\t<\/p>\n
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\u00c5land Water joogivee valgala, Soome\t\t\t<\/h3>\n\t\t\n\t\t\n\t\t\t
\nAhvenamaa pilootalaks on kolm j\u00e4rve: Dalkarby (j\u00e4rve pindala 0,167 km2, valgla 3,62 km\u00b2), L\u00e5ngsj\u00f6ni (j\u00e4rve pindala 1,43 km2, valgla 17,12 km\u00b2) ja Markusb\u00f6lefj\u00e4rdeni (j\u00e4rve pindala 1,56 km2, valgla 12,21 km2) j\u00e4rved. Dalkarby j\u00e4rv asub Jomala vallas, L\u00e5ngsj\u00f6n j\u00e4rv Jomala ja Finstr\u00f6mi vallas ning Markusb\u00f6lefj\u00e4rdeni j\u00e4rv Finstr\u00f6mi vallas.<\/p>\nDalkarby j\u00e4rve on sissevool m\u00f5nedest ojadest ja kraavidest \u00fcmber j\u00e4rve. J\u00e4rve \u00fcmbritsevad p\u00f5llumajandusmaad, v\u00e4ike m\u00e4gi ja mets, aga ka \u00c5land Water veev\u00e4rk, spordiv\u00e4ljak ja v\u00e4iksed k\u00fclad. L\u00e5ngsj\u00f6ni ja Markusb\u00f6lefj\u00e4rdeni j\u00e4rvedesse voolab ojade ja kraavide kaudu m\u00f5nede teiste v\u00e4ikej\u00e4rvede vesi, j\u00e4rvede valglal on p\u00f5llud ja karjamaad, mets ja v\u00e4ikesed k\u00fclad.<\/p>\n
Toitained:<\/strong>
\nToitainete reostuse punktallikaid pilootalal ei ole. Ometigi, peamine toitainete allikas on hajureostuskoormus p\u00f5llumajandusest, lisaks hajuasustuse heitveed, metsandus ja sademeveed.<\/p>\nOhtlikud ained:<\/strong>
\nOhtlike ainete punktallikaid kolme j\u00e4rve valglal pole. V\u00f5imalikud ohtlike ainete allikad on hajureostusena p\u00f5llumajandustootmine, metsandus, spordiv\u00e4ljak ja v\u00e4ikek\u00fclade heitves.<\/p>\nWaterChain projekta\u00a0aktivit\u0101\u0161u piem\u0113ri:<\/strong><\/p>\nVee-ettev\u00f5tted: Puhas joogivesi k\u00f5igile<\/a><\/p>\nRock the Baltic Sea<\/a><\/p>\n\u00dcrituste korraldajad:<\/a> Kuidas arvestada vee- ja keskkonnakaitse aspektidega?<\/p>\n\t\t<\/div>\n\n\t\t<\/p>\n
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\tTallinna joogiveehaare, Eesti\t\t\t<\/h3>\n\t\t\n\t\t\n\t\t\t
\nPilootala asub P\u00f5hja-Eestis ning seal paikneb kaks suuremat j\u00f5ge: 105 km pikk Pirita j\u00f5gi ning 99 km pikk J\u00e4gala j\u00f5gi. Pilootala suurimad omavalitsused on Tallinna linn, Kose, Rae ning J\u00f5el\u00e4htme vald. Pirita j\u00f5gi saab alguse Pususuoo soost ning J\u00e4gala j\u00f5e l\u00e4te asub Pandivere k\u00f5rgustikul. M\u00f5lemad j\u00f5ed suubuvad L\u00e4\u00e4nemerre ning on kanalite kaudu \u00fchendatud \u00dclemiste j\u00e4rvega.<\/p>\nKogu Tallinna joogiveehaarde valgala on umbes 2552 km2 ning koosnev kolme j\u00f5e valgalast (Pirita, J\u00e4gala ja Soodla), mis on omavahel \u00fchendatud tehislike kanalite ja veehoidlatega. V\u00e4ike osa j\u00f5gede vest suunatakse \u00dclemiste j\u00e4rve, kus see puhastatakse ning kasutatakse joogiveena. Enamus j\u00f5gede veest voolab otse L\u00e4\u00e4nemerre.<\/p>\n
\u00dcks kolmandik pilootalast on p\u00f5llumajanduslik maa, 48% moodustavad metsad ja poollooduslikud maastikud. Enamlevinud mullat\u00fc\u00fcp sellel alal on liivsavi mullad. Ligi kolmandik pilootala mullastikust on turbamullad. Pilootalal on palju loomakasvatusettev\u00f5tteid ja hinnanguline aastane reostuskoormus loomakasvatusest on 1225 tonni l\u00e4mmastikku ja 360 tonni fosforit. 3% alast on linnaline piirkond, kus elab \u00fcle 50 000 elaniku. Eesti pealinn Tallinn oma 450 000 elanikuga asub pilootala vahetus l\u00e4heduses. Suuri t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tteid pilootalal ei ole.<\/p>\n
Toitained:<\/strong>
\nSuuremad toitainete punktallikad valglal on heitveepuhastusjaamad, turbat\u00f6\u00f6stused ja karj\u00e4\u00e4rid. Toitainete (eesk\u00e4tt l\u00e4mmastiku) peamine allikas on aga p\u00f5llumajanduslik tootmine, metsandus ja turbamullad. Fosfori keskmine sisaldus pinnavees vastab lubatud piirnormile.<\/p>\nOhtliku ained:<\/strong>
\nOhtlike ainete sisalduse andmete v\u00e4hesuse t\u00f5ttu on arvestatud ohtlike ainete v\u00f5imalikud allikad vastavalt tegevusaladele ja keskkonnalubadele. Ohtlike ainete allikate kaardistamise alusel on pilootalal keskkonnaluba 40 ettev\u00f5ttel, neist 12 v\u00e4ikepuhastid. Ohtlike ainete v\u00f5imalikud allikad on vastavalt nende tegevusalale \u00fcle 200 ettev\u00f5tte (kasutavad oma tegevuses ohtlikke kemikaale v\u00f5i neid sisaldavaid tooteid).<\/p>\nPeamised ohtlike ainete allikad on sademeveed (sisaldades n\u00e4iteks akl\u00fc\u00fclfenoole, ftalaate, PBDE) ja p\u00f5llumajandustegevus (pestitsiidid).<\/p>\n
WaterChain projekta\u00a0aktivit\u0101\u0161u piem\u0113ri:<\/strong><\/p>\nPoliitikakujundajad:<\/a> Toitainete L\u00e4\u00e4nemerre sissevoolu modelleerimine<\/p>\nOhtlike ainete kaardistamine, passiivne prooviv\u00f5tt<\/a><\/p>\nTaimem\u00fcrkide n\u00e4itus<\/a><\/p>\nTeeme \u00e4ra! \/ Let\u2019s Do It!<\/a><\/p>\n\t\t<\/div>\n\n\t\t<\/p>\n
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\tDaugava j\u00f5gi, L\u00e4ti\t\t\t<\/h3>\n\t\t\n\t\t\n\t\t\t
\nDaugava on 1020 km pikkune j\u00f5gi algusega Valdai k\u00f5rgustikult (Venemaa) ja suubub Liivi lahte. J\u00f5gi voolab alamjooksul l\u00e4vi nelja omavalitsuse: Ogre, Ikskile, Stopini and Salaspilse.<\/p>\nJ\u00f5e valgala on ligikaudu 87 900 km\u00b2 ja moodustab neljandiku kogu L\u00e4ti pindalast. J\u00f5ele on ehitatud kolm suurt veej\u00f5ujaama paisu. J\u00f5e alamjooksul on j\u00e4rvistu (Lielais Baltezers, Mazais Baltezers, Juglas, Kisezers), mis on \u00fchendatud j\u00f5ega kanalite kaudu. Selles piirkonnas on mitmed heitveepuhastusjaamad: \u0100da\u017ei, Carnikava and Vanga\u017ei, mille heitveed juhitakse Koiva j\u00f5kke (mis suubub Liivi lahte). RTU pilootalaks on \u0100da\u017ei veepuhastusjaam.<\/p>\n
Daugava j\u00f5e alamjooksu valgla maast on 20% p\u00f5llumajanduslikus kasutuses ja 20% metsaga kaetud. Ligikaudu 50 % valglast on linna- ja t\u00f6\u00f6stusmaa\u2013Riia, Ogre ja Ikskile linn.<\/p>\n
Toitained:<\/strong>
\nPunktallikatest on suurimad heitveepuhastusjaam Mazais Baltezers j\u00e4rve \u00e4\u00e4res, m\u00f5ned t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tted t\u00f6\u00f6stusaladel, aga ka sigalad ja piimafarmid. Hajureostus tuleb intensiivsest p\u00f5llumajandusest ja loomakasvatusest, aga ka linnalise asustusega alade sademevetest.<\/p>\nOhtlikud ained:<\/strong>
\nOhtlike ainete andmete puudumise t\u00f5ttu ei saa v\u00f5imalikke punktallikaid hinnata.<\/p>\nWaterChain projekta\u00a0aktivit\u0101\u0161u piem\u0113ri:<\/strong><\/p>\nToitainete \u00e4rastamine reoveepuhastusjaamas <\/a><\/p>\nL\u00e4ti suvekool<\/a><\/p>\n\t\t<\/div>\n\n\t\t<\/p>\n
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\tFyrise j\u00f5gi, Rootsi\t\t\t<\/h3>\n\t\t\n\t\t\n\t\t\t
\nFyris on 80 km pikkune j\u00f5gi Rootsi kaguosas, mis algab Rastsj\u00f6n j\u00e4rvest ja suubub M\u00e4lareni j\u00e4rve Flottsundis, Uppsalas (M\u00e4lareni j\u00e4rve vesi j\u00f5uab Norrstr\u00f6mi ja S\u00f6derstr\u00f6mmi v\u00e4ljavoolude kaudu L\u00e4\u00e4nemerre).<\/p>\nFyrise j\u00f5e valgla on ligikaudu 2 000 km\u00b2 ja h\u00f5lmab Knivsta, Tierp, Uppsala ja \u00d6sthammar kommuune. Fyrise j\u00f5el on mitmeid lisaj\u00f5gesid: Vattholma\u00e5n, Vendel\u00e5n, Bj\u00f6rklinge\u00e5n, Jumkils\u00e5n ja S\u00e4vja\u00e5n ona lisaj\u00f5gedega Funbo\u00e5n ja Stor\u00e5n. Fyrise valgla on kaetud 60 % metsaga, 32 % p\u00f5llumajandusmaadega, 4 % m\u00e4rgaladega, 2 % linna- ja t\u00f6\u00f6stusaladega ja 2 % j\u00e4rvedega.<\/p>\n
Toitained:<\/strong>
\nPunktallikatest on \u00fcks peamine ja 11 v\u00e4ikest heitveepuhastusjaama. Heitvee standard peamise, Uppsala veepuhastusjaama heitveele on 0,3\u20130,5 mg\/l fosforit ja 10 mg\/l l\u00e4mmastikku. Allikateks on ka \u00e4ravool p\u00f5llumajandusest, sademeveed linnadest ja asulatest, l\u00e4mmastiku sadenemine atmosf\u00e4\u00e4rist ja maa-asulate v\u00e4ikepuhastid.<\/p>\nOhtlikud ained:<\/strong>
\nHeitveed \u00fchest peamisest ja 11 v\u00e4iksemast reoveepuhastusjaamast. Peamised t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tted on v\u00f5i on olnud Fyrise j\u00f5e valglal: ravimit\u00f6\u00f6stus, toiduainetet\u00f6\u00f6stus, kaevandus- ja metallit\u00f6\u00f6stus, tellisetehas ja tarbekaupade tootmine. Perfluoro\u00fchendeid (PFAS) on kasutatud laialdaselt tulet\u00f5rje\u00f5ppustel lennujaamas ja j\u00f5uavad heitvee kaudu noo p\u00f5hjavette kui ka Fyrise j\u00f5kke.<\/p>\nWaterChain projekta\u00a0aktivit\u0101\u0161u piem\u0113ri:<\/strong><\/p>\nPoliitikakujundajad: <\/a>Ohtlike ainete L\u00e4\u00e4nemerre sissevoolu modelleerimine<\/p>\n
\nEuraj\u00f5gi on 52 km pikkune j\u00f5gi edela Soomes. J\u00f5gi saab alguse Pyh\u00e4j\u00e4rvi j\u00e4rvest (Eura, S\u00e4kyl\u00e4 ja P\u00f6yty\u00e4 asumites) ning voolab l\u00e4bi Eura ja Euroajoki omavalitsuste Botnia mere. J\u00f5e valgala on 1335 km2, h\u00f5lmates enda all ka P\u00fchaj\u00e4rvi j\u00e4rve suubuvad Yl\u00e4neenjoki ja Pyh\u00e4joki j\u00f5ed. Euraj\u00f5e suurim lisaj\u00f5gi on K\u00f6yli\u00f6njoki, mille l\u00e4te on K\u00f6yli\u00f6nj\u00e4rvi j\u00e4rv.<\/p>\n
Pea 80% pilootalast on kaetud metsadega ning kasutusel p\u00f5llumaana. V\u00e4iksed asulad asuvad Pyh\u00e4j\u00e4rvi ja K\u00f6yli\u00f6nj\u00e4rvi j\u00e4rvede \u00e4\u00e4res ning Eurajoki omavalitsuses.<\/p>\n
Toitained:<\/strong> Ohtlikud ained:<\/strong> Peamised ohtlike ainete allikad on sademeveed, mis sisaldavad ohtlikke aineid nagu alk\u00fc\u00fclfenoolid, ftalaadid, pol\u00fcbroomitud difen\u00fc\u00fcleetrid (PBDE), p\u00f5llumajandus (pestitsiidid) ja bisfenool A (BPA), mida kasutatakse Euraj\u00f5el asuvas paberivabrikus, mis toodab termopaberit. Termopaberi puhul kasutatakse BPA-d diskreetselt, pol\u00fcmeriseerimatult, mist\u00f5ttu on tulenev keskkonnaoht suurem kui pol\u00fcmeriseeritud BPA puhul.<\/p>\n WaterChain projekta\u00a0aktivit\u0101\u0161u piem\u0113ri:<\/strong><\/p>\n Fosfori\u00e4rastuse v\u00e4ikefiltri rajamine<\/a><\/p>\n Meie mere p\u00e4rast<\/a> 2017 & 2018<\/p>\n Rock the Baltic Sea<\/a><\/p>\n \u00dcrituste korraldajad<\/a>: Kuidas arvestada vee- ja keskkonnakaitse aspektidega?<\/p>\n Baltic Sea Savers<\/a><\/p>\n Teeme \u00e4ra! \/ Let\u2019s Do It!<\/a><\/p>\n \t\t<\/div>\n\n\t\t<\/p>\n \n\t\t\t\t\t Suurem osa pilootalast on kaetud metsaga. Peaaegu 40% valgalast on kasutusel p\u00f5llumaana. Asustustihedus pilootalal on h\u00f5re. Suurim linn on Turu, kus elab 189\u00a0000 elanikku. Rasket\u00f6\u00f6stus pilootalal puudub, k\u00fcll asuvad valgalal m\u00f5ned v\u00e4iksed tootmisettev\u00f5tted.<\/p>\n Toitained:<\/strong> Ohtlikud ained:<\/strong> Ohtlike ainete hajureostuse allikate kohta Auraj\u00f5e valgalal on detailne informatsioon v\u00e4ga puudulik.<\/p>\n WaterChain projekta\u00a0aktivit\u0101\u0161u piem\u0113ri:<\/strong><\/p>\n Fosfori v\u00e4lja sadestamine peamiste sissevooluallikate kraavides<\/a><\/p>\n Saasteainete koormuse v\u00e4hendamise meetodi valimine<\/a><\/p>\n \t\t<\/div>\n\n\t\t<\/p>\n \n\t\t\t\t\t Dalkarby j\u00e4rve on sissevool m\u00f5nedest ojadest ja kraavidest \u00fcmber j\u00e4rve. J\u00e4rve \u00fcmbritsevad p\u00f5llumajandusmaad, v\u00e4ike m\u00e4gi ja mets, aga ka \u00c5land Water veev\u00e4rk, spordiv\u00e4ljak ja v\u00e4iksed k\u00fclad. L\u00e5ngsj\u00f6ni ja Markusb\u00f6lefj\u00e4rdeni j\u00e4rvedesse voolab ojade ja kraavide kaudu m\u00f5nede teiste v\u00e4ikej\u00e4rvede vesi, j\u00e4rvede valglal on p\u00f5llud ja karjamaad, mets ja v\u00e4ikesed k\u00fclad.<\/p>\n Toitained:<\/strong> Ohtlikud ained:<\/strong> WaterChain projekta\u00a0aktivit\u0101\u0161u piem\u0113ri:<\/strong><\/p>\n Vee-ettev\u00f5tted: Puhas joogivesi k\u00f5igile<\/a><\/p>\n Rock the Baltic Sea<\/a><\/p>\n \u00dcrituste korraldajad:<\/a> Kuidas arvestada vee- ja keskkonnakaitse aspektidega?<\/p>\n \t\t<\/div>\n\n\t\t<\/p>\n \n\t\t\t\t\t Kogu Tallinna joogiveehaarde valgala on umbes 2552 km2 ning koosnev kolme j\u00f5e valgalast (Pirita, J\u00e4gala ja Soodla), mis on omavahel \u00fchendatud tehislike kanalite ja veehoidlatega. V\u00e4ike osa j\u00f5gede vest suunatakse \u00dclemiste j\u00e4rve, kus see puhastatakse ning kasutatakse joogiveena. Enamus j\u00f5gede veest voolab otse L\u00e4\u00e4nemerre.<\/p>\n \u00dcks kolmandik pilootalast on p\u00f5llumajanduslik maa, 48% moodustavad metsad ja poollooduslikud maastikud. Enamlevinud mullat\u00fc\u00fcp sellel alal on liivsavi mullad. Ligi kolmandik pilootala mullastikust on turbamullad. Pilootalal on palju loomakasvatusettev\u00f5tteid ja hinnanguline aastane reostuskoormus loomakasvatusest on 1225 tonni l\u00e4mmastikku ja 360 tonni fosforit. 3% alast on linnaline piirkond, kus elab \u00fcle 50 000 elaniku. Eesti pealinn Tallinn oma 450 000 elanikuga asub pilootala vahetus l\u00e4heduses. Suuri t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tteid pilootalal ei ole.<\/p>\n Toitained:<\/strong> Ohtliku ained:<\/strong> Peamised ohtlike ainete allikad on sademeveed (sisaldades n\u00e4iteks akl\u00fc\u00fclfenoole, ftalaate, PBDE) ja p\u00f5llumajandustegevus (pestitsiidid).<\/p>\n WaterChain projekta\u00a0aktivit\u0101\u0161u piem\u0113ri:<\/strong><\/p>\n Poliitikakujundajad:<\/a> Toitainete L\u00e4\u00e4nemerre sissevoolu modelleerimine<\/p>\n Ohtlike ainete kaardistamine, passiivne prooviv\u00f5tt<\/a><\/p>\n Taimem\u00fcrkide n\u00e4itus<\/a><\/p>\n Teeme \u00e4ra! \/ Let\u2019s Do It!<\/a><\/p>\n \t\t<\/div>\n\n\t\t<\/p>\n \n\t\t\t\t\t J\u00f5e valgala on ligikaudu 87 900 km\u00b2 ja moodustab neljandiku kogu L\u00e4ti pindalast. J\u00f5ele on ehitatud kolm suurt veej\u00f5ujaama paisu. J\u00f5e alamjooksul on j\u00e4rvistu (Lielais Baltezers, Mazais Baltezers, Juglas, Kisezers), mis on \u00fchendatud j\u00f5ega kanalite kaudu. Selles piirkonnas on mitmed heitveepuhastusjaamad: \u0100da\u017ei, Carnikava and Vanga\u017ei, mille heitveed juhitakse Koiva j\u00f5kke (mis suubub Liivi lahte). RTU pilootalaks on \u0100da\u017ei veepuhastusjaam.<\/p>\n Daugava j\u00f5e alamjooksu valgla maast on 20% p\u00f5llumajanduslikus kasutuses ja 20% metsaga kaetud. Ligikaudu 50 % valglast on linna- ja t\u00f6\u00f6stusmaa\u2013Riia, Ogre ja Ikskile linn.<\/p>\n Toitained:<\/strong> Ohtlikud ained:<\/strong> WaterChain projekta\u00a0aktivit\u0101\u0161u piem\u0113ri:<\/strong><\/p>\n Toitainete \u00e4rastamine reoveepuhastusjaamas <\/a><\/p>\n L\u00e4ti suvekool<\/a><\/p>\n \t\t<\/div>\n\n\t\t<\/p>\n \n\t\t\t\t\t Fyrise j\u00f5e valgla on ligikaudu 2 000 km\u00b2 ja h\u00f5lmab Knivsta, Tierp, Uppsala ja \u00d6sthammar kommuune. Fyrise j\u00f5el on mitmeid lisaj\u00f5gesid: Vattholma\u00e5n, Vendel\u00e5n, Bj\u00f6rklinge\u00e5n, Jumkils\u00e5n ja S\u00e4vja\u00e5n ona lisaj\u00f5gedega Funbo\u00e5n ja Stor\u00e5n. Fyrise valgla on kaetud 60 % metsaga, 32 % p\u00f5llumajandusmaadega, 4 % m\u00e4rgaladega, 2 % linna- ja t\u00f6\u00f6stusaladega ja 2 % j\u00e4rvedega.<\/p>\n Toitained:<\/strong> Ohtlikud ained:<\/strong> WaterChain projekta\u00a0aktivit\u0101\u0161u piem\u0113ri:<\/strong><\/p>\n Poliitikakujundajad: <\/a>Ohtlike ainete L\u00e4\u00e4nemerre sissevoolu modelleerimine<\/p>\n
\nPeamised punktallikad on reoveepuhastusjaamad, t\u00f6\u00f6stused, turbatootmisalad ning j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlusjaam. Peamised toitainete koormused tulenevad hajureostusallikatest \u2013 intensiivne p\u00f5llumajandus ja loomakasvatus, turbamullad, s\u00f5nnikuga v\u00e4etamine, suur fosfori sisaldus p\u00f5llumajanduseks kasutatavates muldades jne.<\/p>\n
\nAndmete puudulikkuse t\u00f5ttu on siinkohal k\u00e4sitletud ainult potentsiaalseid allikaid. Potentsiaalsete punktallikate kaardistamise k\u00e4igus leiti tegevusala ning keskkonnalubade anal\u00fc\u00fcsi alusel 30 v\u00f5imalikku punktallikat. Nende hulgas on 2 reoveepuhastusjaama, 18 VKE-d (kaasa arvatud taaskasutuskeskus ja paberivabrik), 3 vabaajakeskust ning 7 tanklat.<\/p>\n\n\t\t\t\tAuraj\u00f5gi, Soome\t\t\t<\/h3>\n\t\t\n\t\t
\nAuraj\u00f5gi on 70 km pikkune j\u00f5gi edela Soomes. J\u00f5gi saab alguse Orip\u00e4\u00e4 eskeri allikast ning voolab l\u00e4bi Orip\u00e4\u00e4, P\u00f6yty\u00e4, Aura, Lieto, Kaarina ja Turu omavalitsuste. Auraj\u00f5gi suubub L\u00e4\u00e4nemerre Turus. J\u00f5e valgala on 873,4 km2, mis haarab enda alla j\u00f5e peamise haru koos \u00fche keskmise suuruse ning kolme v\u00e4iksema lisaj\u00f5ega. Auraj\u00f5e ning selle lisaj\u00f5gede peal on 27 k\u00e4restikku ning 2 tammidega piiratud paisj\u00e4rve, mille vett kasutatakse joogiveena. Valgalasse j\u00e4\u00e4b \u00fcks j\u00e4rv, Savoj\u00e4rvi (1,1 km2), mis asub Kurjenrahka rahvuspargis.<\/p>\n
\nAuraj\u00f5e valgalal opereerinud reoveepuhastusjaamad on suletud ning piirkonna reoveed suunatakse suurematesse puhastusjaamadesse. Heitvee v\u00e4ljalask L\u00e4\u00e4nemerre asub Turu linnas. Peamine hajureostuse allikas on p\u00f5llumajandus, teiste allikatena v\u00f5ib v\u00e4lja tuua \u00fchiskanalisatsiooniga liitmata piirkonnad, metsamajandus ning sademeveed.<\/p>\n
\nAuraj\u00f5e valgalas on ainult \u00fcks punktallikas, mis on loetletud rahvuslikus punktallikate registris (VAHTI). Selleks on metallikatmise t\u00f6\u00f6stus, mille \u00fcks tootmis\u00fcksus asub Turus ning teine Aura omavalitsuses.<\/p>\n\n\t\t\t\t\u00c5land Water joogivee valgala, Soome\t\t\t<\/h3>\n\t\t\n\t\t
\nAhvenamaa pilootalaks on kolm j\u00e4rve: Dalkarby (j\u00e4rve pindala 0,167 km2, valgla 3,62 km\u00b2), L\u00e5ngsj\u00f6ni (j\u00e4rve pindala 1,43 km2, valgla 17,12 km\u00b2) ja Markusb\u00f6lefj\u00e4rdeni (j\u00e4rve pindala 1,56 km2, valgla 12,21 km2) j\u00e4rved. Dalkarby j\u00e4rv asub Jomala vallas, L\u00e5ngsj\u00f6n j\u00e4rv Jomala ja Finstr\u00f6mi vallas ning Markusb\u00f6lefj\u00e4rdeni j\u00e4rv Finstr\u00f6mi vallas.<\/p>\n
\nToitainete reostuse punktallikaid pilootalal ei ole. Ometigi, peamine toitainete allikas on hajureostuskoormus p\u00f5llumajandusest, lisaks hajuasustuse heitveed, metsandus ja sademeveed.<\/p>\n
\nOhtlike ainete punktallikaid kolme j\u00e4rve valglal pole. V\u00f5imalikud ohtlike ainete allikad on hajureostusena p\u00f5llumajandustootmine, metsandus, spordiv\u00e4ljak ja v\u00e4ikek\u00fclade heitves.<\/p>\n\n\t\t\t\tTallinna joogiveehaare, Eesti\t\t\t<\/h3>\n\t\t\n\t\t
\nPilootala asub P\u00f5hja-Eestis ning seal paikneb kaks suuremat j\u00f5ge: 105 km pikk Pirita j\u00f5gi ning 99 km pikk J\u00e4gala j\u00f5gi. Pilootala suurimad omavalitsused on Tallinna linn, Kose, Rae ning J\u00f5el\u00e4htme vald. Pirita j\u00f5gi saab alguse Pususuoo soost ning J\u00e4gala j\u00f5e l\u00e4te asub Pandivere k\u00f5rgustikul. M\u00f5lemad j\u00f5ed suubuvad L\u00e4\u00e4nemerre ning on kanalite kaudu \u00fchendatud \u00dclemiste j\u00e4rvega.<\/p>\n
\nSuuremad toitainete punktallikad valglal on heitveepuhastusjaamad, turbat\u00f6\u00f6stused ja karj\u00e4\u00e4rid. Toitainete (eesk\u00e4tt l\u00e4mmastiku) peamine allikas on aga p\u00f5llumajanduslik tootmine, metsandus ja turbamullad. Fosfori keskmine sisaldus pinnavees vastab lubatud piirnormile.<\/p>\n
\nOhtlike ainete sisalduse andmete v\u00e4hesuse t\u00f5ttu on arvestatud ohtlike ainete v\u00f5imalikud allikad vastavalt tegevusaladele ja keskkonnalubadele. Ohtlike ainete allikate kaardistamise alusel on pilootalal keskkonnaluba 40 ettev\u00f5ttel, neist 12 v\u00e4ikepuhastid. Ohtlike ainete v\u00f5imalikud allikad on vastavalt nende tegevusalale \u00fcle 200 ettev\u00f5tte (kasutavad oma tegevuses ohtlikke kemikaale v\u00f5i neid sisaldavaid tooteid).<\/p>\n\n\t\t\t\tDaugava j\u00f5gi, L\u00e4ti\t\t\t<\/h3>\n\t\t\n\t\t
\nDaugava on 1020 km pikkune j\u00f5gi algusega Valdai k\u00f5rgustikult (Venemaa) ja suubub Liivi lahte. J\u00f5gi voolab alamjooksul l\u00e4vi nelja omavalitsuse: Ogre, Ikskile, Stopini and Salaspilse.<\/p>\n
\nPunktallikatest on suurimad heitveepuhastusjaam Mazais Baltezers j\u00e4rve \u00e4\u00e4res, m\u00f5ned t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tted t\u00f6\u00f6stusaladel, aga ka sigalad ja piimafarmid. Hajureostus tuleb intensiivsest p\u00f5llumajandusest ja loomakasvatusest, aga ka linnalise asustusega alade sademevetest.<\/p>\n
\nOhtlike ainete andmete puudumise t\u00f5ttu ei saa v\u00f5imalikke punktallikaid hinnata.<\/p>\n\n\t\t\t\tFyrise j\u00f5gi, Rootsi\t\t\t<\/h3>\n\t\t\n\t\t
\nFyris on 80 km pikkune j\u00f5gi Rootsi kaguosas, mis algab Rastsj\u00f6n j\u00e4rvest ja suubub M\u00e4lareni j\u00e4rve Flottsundis, Uppsalas (M\u00e4lareni j\u00e4rve vesi j\u00f5uab Norrstr\u00f6mi ja S\u00f6derstr\u00f6mmi v\u00e4ljavoolude kaudu L\u00e4\u00e4nemerre).<\/p>\n
\nPunktallikatest on \u00fcks peamine ja 11 v\u00e4ikest heitveepuhastusjaama. Heitvee standard peamise, Uppsala veepuhastusjaama heitveele on 0,3\u20130,5 mg\/l fosforit ja 10 mg\/l l\u00e4mmastikku. Allikateks on ka \u00e4ravool p\u00f5llumajandusest, sademeveed linnadest ja asulatest, l\u00e4mmastiku sadenemine atmosf\u00e4\u00e4rist ja maa-asulate v\u00e4ikepuhastid.<\/p>\n
\nHeitveed \u00fchest peamisest ja 11 v\u00e4iksemast reoveepuhastusjaamast. Peamised t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tted on v\u00f5i on olnud Fyrise j\u00f5e valglal: ravimit\u00f6\u00f6stus, toiduainetet\u00f6\u00f6stus, kaevandus- ja metallit\u00f6\u00f6stus, tellisetehas ja tarbekaupade tootmine. Perfluoro\u00fchendeid (PFAS) on kasutatud laialdaselt tulet\u00f5rje\u00f5ppustel lennujaamas ja j\u00f5uavad heitvee kaudu noo p\u00f5hjavette kui ka Fyrise j\u00f5kke.<\/p>\n