{"id":733,"date":"2018-05-16T11:10:07","date_gmt":"2018-05-16T08:10:07","guid":{"rendered":"https:\/\/waterchain.eu\/?page_id=733"},"modified":"2018-07-04T10:45:36","modified_gmt":"2018-07-04T07:45:36","slug":"ohtlikud-ained","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.waterchain.eu\/et\/laanemere-probleemid\/ohtlikud-ained\/","title":{"rendered":"Ohtlikud ained"},"content":{"rendered":"<h2>Ohtlikud ained<\/h2>\n<h5>S\u00fcnteetilised \u00fchendid (n\u00e4iteks ftalaadid ja perfluoreeritud \u00fchendid) ei esine keskkonnas looduslikult, mist\u00f5ttu on vette v\u00f5i pinnasesse sattudes tegu saasteainetega. Veepuhastusjaamadest, kus puuduvad filtrid ohtlike ainete eemaldamiseks, j\u00f5uavad saasteained (vee)keskkonda.<\/h5>\n<figure id=\"attachment_681\" aria-describedby=\"caption-attachment-681\" style=\"width: 758px\" class=\"wp-caption alignnone\"><img fetchpriority=\"high\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-681 size-medium\" src=\"https:\/\/www.waterchain.eu\/wp-content\/uploads\/2018\/06\/Hazardous-substances-include-e.g.-perfluorinated-compounds-pharmaceuticals-plastics-pesticides-and-detergents.-Some-of-t.png\" alt=\"\" width=\"768\" height=\"542\" \/><figcaption id=\"caption-attachment-681\" class=\"wp-caption-text\">Ohtlikeks aineteks on n\u00e4iteks perfluoreeritud \u00fchendid, ravimid, plastmassid, pestitsiidid ja puhastusvahendid. M\u00f5ned ohtlikud ained kuhjuvad toiduahelas ja v\u00f5ivad l\u00f5puks j\u00f5uda inimese toidulauale. Autori\u00f5igused Emilia M\u00e4kel\u00e4.<\/figcaption><\/figure>\n<p>Lisaks veepuhastusjaamadele eraldub ohtlikke \u00fchendeid neid aineid kasutavate tehaste ja ettev\u00f5tete heitvetest v\u00f5i ka tarbekaupadest: plastiktooted (PVC), mittenakkuvate pindadega k\u00f6\u00f6gin\u00f5ud, suusavahad, leegiaeglustid, elektriseadmed jm. M\u00f5ned ohtlikud ained kuhjuvad toiduahelas ja v\u00f5ivad l\u00f5puks j\u00f5uda inimese toidulauale.<\/p>\n<p>WaterChain projekt keskendub neljale grupile ohtlikele \u00fchenditele, mille kirjeldused leiate altpoolt. Euroopa Liidus on need \u00fchendid klassifitseeritud kui t\u00f5sist ohtu p\u00f5hjustavad ained:<\/p>\n<ul>\n<li><a href=\"#1\">Perfluorinated compounds<\/a> (PFOA, PFOS) on nii Euroopa Liidu Keskkonnakvaliteedinormi (Environmental Quality Standards &#8211; EQS) direktiivis 39\/2013\/EU kui ka L\u00e4\u00e4nemere tegevuskavas (Baltic Sea Action Plan) prioriteetsete ainetena.<\/li>\n<li><a href=\"#2\">Ravimite<\/a> toimeained on EQS direktiivi 39\/2013\/EU j\u00e4lgimisnimekirjas.<\/li>\n<li><a href=\"#3\">Ftalaate<\/a> kasutatakse plastide pehmemaks, painduvamaks ja raskemini murduvamaks muutmisel \u2013 loetletud EQS direktiivis 39\/2013\/EU.<\/li>\n<li>EQS direktiivis 39\/2013\/EU on v\u00e4lja toodud 23 <a href=\"#4\">pestitsiidi;<\/a> kogu nimekiri h\u00f5lmab 45 ainet.<\/li>\n<\/ul>\n<p><a href=\"https:\/\/eur-lex.europa.eu\/legal-content\/EN\/TXT\/?uri=CELEX:32013L0039\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Environmental Quality Standards (EQS) Directive 39\/2013\/EU<\/a><br \/>\n<a href=\"http:\/\/www.helcom.fi\/baltic-sea-trends\/indicators\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Baltic Sea Action Plan priority substances<\/a><\/p>\n<hr \/>\n<div id=\"accordion-1\" class=\"accordion no-js\"><\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t<h3 role=\"button\" id=\"1\" class=\"accordion-title js-accordion-controller\" aria-controls=\"content-1\" aria-expanded=\"false\" tabindex=\"0\">\n\t\t\t\tPerfluoreeritud \u00fchendid\t\t\t<\/h3>\n\t\t\n\t\t<div id=\"content-1\" class=\"accordion-content\" aria-hidden=\"true\">\n\t\t\t<\/p>\n<p>\t<div class=\"gridable gridable--row\" >\n\t\t\t<div class=\"gridable--col col-4\" >\n\t\t<p><img decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-683\" src=\"https:\/\/www.waterchain.eu\/wp-content\/uploads\/2018\/06\/Perfluorinated-compounds_Copyright-Emilia-M\u00e4kel\u00e4.png\" alt=\"\" width=\"768\" height=\"481\" \/><\/p>\t<\/div>\n\t<div class=\"gridable--col col-8\" >\n\t\t<p>Perfluoreeritud \u00fchendeid (PFC-d) leidub mittenakkuvate pindadega k\u00f6\u00f6gin\u00f5udes, kangastes, m\u00f6\u00f6bli ja vaiba plekieemaldusvahendites, toidupakendites, tulet\u00f5rjevahtudes jne. PFC-sid kasutatakse kosmose- ja autot\u00f6\u00f6stuses, ehituses ja elektroonikat\u00f6\u00f6stuses. PFC-de hulka kuuluvad kaks suurt gruppi kemikaale: perfluorooktaansulfoonhape ja selle derivaadid (PFOS) ning erfluorooktaanhapped (PFOA).<\/p>\n<p>PFC-d satuvad keskkonda toodete valmistamisel, kasutamisel v\u00f5i \u00e4raviskamisel. PFC molekulid on v\u00e4ga stabiilsed, seet\u00f5ttu on tegu p\u00fcsivate saasteainetega.<br \/>\nV\u00e4ike kogus PFC-d j\u00f5uab inimorganismi toidust, joogiveest ja PFC-sid sisaldavatest tarbekaupadest (nt. toidupakendid ja riided). L\u00e4\u00e4nemaailmas on PFC-d leitud pea iga inimese verest. Terviseprobleeme nagu hormoonmuutused, v\u00e4hk ja f\u00fc\u00fcsilise arengu peetus on seostatud PFC-dega.<br \/>\nUurige, kuidas kaitsta ennast ja keskkonda <a href=\"https:\/\/www.waterchain.eu\/what-can-i-do\/hazardous-substances\/\">PFC-de<\/a> m\u00f5ju eest.<\/p>\t<\/div>\n\t<\/div>\n<\/p>\n<p>\t\t<\/div>\n\n\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t<h3 role=\"button\" id=\"2\" class=\"accordion-title js-accordion-controller\" aria-controls=\"content-2\" aria-expanded=\"false\" tabindex=\"0\">\n\t\t\t\tRavimiained\t\t\t<\/h3>\n\t\t\n\t\t<div id=\"content-2\" class=\"accordion-content\" aria-hidden=\"true\">\n\t\t\t<\/p>\n<p>\t<div class=\"gridable gridable--row\" >\n\t\t\t<div class=\"gridable--col col-4\" >\n\t\t<p><img decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-684\" src=\"https:\/\/www.waterchain.eu\/wp-content\/uploads\/2018\/06\/Pharmaceuticals_Copyright-Emilia-M\u00e4kel\u00e4.png\" alt=\"\" width=\"768\" height=\"554\" \/><\/p>\t<\/div>\n\t<div class=\"gridable--col col-8\" >\n\t\t<p>\u00dclemaailmse ravimite tootmise ja tarbimise kasvuga on t\u00f5usnud ravimij\u00e4\u00e4kide kogused keskkonnas. Ravimid j\u00f5uavad keskkonda heitveepuhastitest, haiglatest ja loomakasvatuse heitvetest. Samuti kujutavad keskkonnale ohtu ebapiisava reoveek\u00e4itlusega ravimitootmise rajatised.<\/p>\n<p>Ravimij\u00e4\u00e4ke on leitud pinnavetest (j\u00e4rved, j\u00f5ed, ojad), mereveest ja p\u00f5hjaveest. Ravimite toimeainete v\u00f5imalikud k\u00f5rvalm\u00f5jud: h\u00e4ired vee-elustiku kasvus ja paljunemises. Uuringute keerulisuse ja kalliduse t\u00f5ttu on v\u00e4he teada j\u00e4rjepideva madala kontsentratsiooniga kokkupuute m\u00f5just organismidele.<\/p>\n<p>T\u00e4helepanu tuleks p\u00f6\u00f6rata eelk\u00f5ige j\u00e4rgnevatele ravimainetele: metformiin, hormonaalsed ravimid, mida kasutatakse rasestumisvastastes vahendites, ibuprofeen ja diklofenak.<\/p>\n<p>Rohkem infot<\/p>\n<p>Uurige, kuidas kaitsta ennast ja keskkonda <a href=\"https:\/\/www.waterchain.eu\/what-can-i-do\/hazardous-substances\/\">ravimij\u00e4\u00e4kide<\/a>. eest.<\/p>\t<\/div>\n\t<\/div>\n<\/p>\n<p>\t\t<\/div>\n\n\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t<h3 role=\"button\" id=\"3\" class=\"accordion-title js-accordion-controller\" aria-controls=\"content-3\" aria-expanded=\"false\" tabindex=\"0\">\n\t\t\t\tPlastid\t\t\t<\/h3>\n\t\t\n\t\t<div id=\"content-3\" class=\"accordion-content\" aria-hidden=\"true\">\n\t\t\t<\/p>\n<p>\t<div class=\"gridable gridable--row\" >\n\t\t\t<div class=\"gridable--col col-4\" >\n\t\t<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-686\" src=\"https:\/\/www.waterchain.eu\/wp-content\/uploads\/2018\/06\/Plastics_Copyright-Emilia-M\u00e4kel\u00e4.png\" alt=\"\" width=\"768\" height=\"568\" \/><\/p>\t<\/div>\n\t<div class=\"gridable--col col-8\" >\n\t\t<p>Igal aastal j\u00f5uab ookeanidesse \u00fcle 8 miljoni tonni plasti, mis laguneb v\u00e4iksemateks osakesteks \u2013 mikroplastiks, mis satub toiduringesse. Mikroplasti sattub keskkonda ka teistest allikatest nt. liiklusest, kangastest, t\u00f6\u00f6stusest ja kosmeetikatoodetest.<\/p>\n<p>Plastid sisaldavad endas lisandeid: t\u00e4iteaineid, plastsust suurendavaid aineid (ftalaadid) ja v\u00e4rvaineid, mis eralduvad keskkonda. Vette sattunud plastikosakesed koguvad ja talletavad endasse teisigi saasteaineid.<\/p>\n<p>Plastikosakeste alla neelamisest v\u00f5i plastikusse takerdumisest p\u00f5hjustatud loomade surmad on t\u00f5usuteel. Inimese organismi satuvad kemikaalid plasti pakendatud toidu kaudu v\u00f5i mikroplastist saastunud mereandide s\u00f6\u00f6misel.<\/p>\n<p><strong>FTALAADID<\/strong><br \/>\nKasutatakse plastmasside pehmemaks, painduvamaks ja mitte kergesti murduvaks muutmisel. Leidub vin\u00fc\u00fclp\u00f5randates, riietes, kaablite katetes, du\u0161ikardinates, seepides, \u0161ampoonides ja k\u00fc\u00fcnelakkides. Uuringud seostavad rinnav\u00e4hi, \u00fclekaalu, enneaegsete s\u00fcndide, intellekti h\u00e4irete, allergiate, diabeedi ja hormoons\u00fcsteemi h\u00e4iretega.<\/p>\n<p><strong>BISFENOOL A (BPA)<\/strong><br \/>\nLeidub joogipudelites, kassat\u0161ekkides ja konservipurkide sisekatetes. Seotud \u00fclekaalu, kilpn\u00e4\u00e4rme talitlush\u00e4irete, k\u00f5rgema v\u00e4hiriski ja astmaga. Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) hinnangul on tegu v\u00e4ga ohtliku kemikaaliga, mis kahjustab hormoons\u00fcsteemi.<\/p>\n<p>Uurige, kuidas kaitsta ennast ja keskkonda <a href=\"https:\/\/www.waterchain.eu\/what-can-i-do\/hazardous-substances\/\">plastide<\/a> m\u00f5ju eest.<\/p>\t<\/div>\n\t<\/div>\n<\/p>\n<p>\t\t<\/div>\n\n\t\t<\/p>\n<p>\n\t\t\t\t\t<h3 role=\"button\" id=\"4\" class=\"accordion-title js-accordion-controller\" aria-controls=\"content-4\" aria-expanded=\"false\" tabindex=\"0\">\n\t\t\t\tPestitsiidid\t\t\t<\/h3>\n\t\t\n\t\t<div id=\"content-4\" class=\"accordion-content\" aria-hidden=\"true\">\n\t\t\t<\/p>\n<p>\t<div class=\"gridable gridable--row\" >\n\t\t\t<div class=\"gridable--col col-4\" >\n\t\t<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-medium wp-image-685\" src=\"https:\/\/www.waterchain.eu\/wp-content\/uploads\/2018\/06\/Pesticides_Copyright-Emilia-M\u00e4kel\u00e4.png\" alt=\"\" width=\"768\" height=\"352\" \/><\/p>\t<\/div>\n\t<div class=\"gridable--col col-8\" >\n\t\t<p>Pestitsiidid (taimem\u00fcrgid v\u00f5i &#8211; taimekaitsevahendid) &#8211; kemikaalid, mida kasutatakse umbrohu, putukate, seenhaiguste ja n\u00e4riliste h\u00e4vitamiseks. Keemilised pestitsiidid sisaldavad aktiivseid toimeaineid, kandeaineid ja paljudel juhtudel lisaaineid, mis toetavad pestitsiidide toimet.<\/p>\n<p>Hinnanguliselt kasutatakse maailmas ligikaudu 2 miljonit tonni pestitsiide aastas. Suurim tarbija on Euroopa, kellele j\u00e4rgneb Ameerika \u00dchendriigid.<\/p>\n<p>\u00dcLDINE TREND, NII EESTIS KUI KA MUJAL MAAILMAS, ON PESTITSIIDIDE KASUTAMISE KASVU SUUNAS.<\/p>\n<p>Pestitsiidid v\u00f5ivad kahjustada p\u00f5lluharija tervist ning saastada toitu ja pinnast. Aja jooksul kogunevad kemikaalid organismidesse, sealhulgas inimese organismi. Keelatud pestitsiidid v\u00f5ivad p\u00fcsida keskkonnas pikka aega (nt DDT ja trifluraliin). Uuringud on n\u00e4idanud v\u00f5imaliku seost pestitsiidide kokkupuute ja mesilaspere kollapsi s\u00fcndroomi vahel.<\/p>\n<p>Uurige, kuidas kaitsta ennast ja keskkonda <a href=\"https:\/\/www.waterchain.eu\/what-can-i-do\/hazardous-substances\/\">pestitsiidide<\/a> m\u00f5jude eest.<\/p>\t<\/div>\n\t<\/div>\n<\/p>\n<p>\t\t<\/div>\n\n\t\t<\/p>\n<p><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ohtlikud ained S\u00fcnteetilised \u00fchendid (n\u00e4iteks ftalaadid ja perfluoreeritud \u00fchendid) ei esine keskkonnas looduslikult, mist\u00f5ttu on vette v\u00f5i pinnasesse sattudes tegu saasteainetega. Veepuhastusjaamadest, kus puuduvad filtrid ohtlike ainete eemaldamiseks, j\u00f5uavad saasteained (vee)keskkonda. Lisaks veepuhastusjaamadele eraldub ohtlikke \u00fchendeid neid aineid kasutavate tehaste ja ettev\u00f5tete heitvetest v\u00f5i ka tarbekaupadest: plastiktooted (PVC), mittenakkuvate pindadega k\u00f6\u00f6gin\u00f5ud, suusavahad, leegiaeglustid, elektriseadmed jm. &#8230; <a title=\"Ohtlikud ained\" class=\"read-more\" href=\"https:\/\/www.waterchain.eu\/et\/laanemere-probleemid\/ohtlikud-ained\/\" aria-label=\"Read more about Ohtlikud ained\">Read more<\/a><\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":2172,"parent":723,"menu_order":36,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_exactmetrics_skip_tracking":false,"_exactmetrics_sitenote_active":false,"_exactmetrics_sitenote_note":"","_exactmetrics_sitenote_category":0,"generate_page_header":"","footnotes":""},"class_list":["post-733","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail"],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Ohtlikud ained - WaterChain<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.waterchain.eu\/et\/laanemere-probleemid\/ohtlikud-ained\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Ohtlikud ained - WaterChain\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Ohtlikud ained S\u00fcnteetilised \u00fchendid (n\u00e4iteks ftalaadid ja perfluoreeritud \u00fchendid) ei esine keskkonnas looduslikult, mist\u00f5ttu on vette v\u00f5i pinnasesse sattudes tegu saasteainetega. Veepuhastusjaamadest, kus puuduvad filtrid ohtlike ainete eemaldamiseks, j\u00f5uavad saasteained (vee)keskkonda. Lisaks veepuhastusjaamadele eraldub ohtlikke \u00fchendeid neid aineid kasutavate tehaste ja ettev\u00f5tete heitvetest v\u00f5i ka tarbekaupadest: plastiktooted (PVC), mittenakkuvate pindadega k\u00f6\u00f6gin\u00f5ud, suusavahad, leegiaeglustid, elektriseadmed jm. ... Read more\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.waterchain.eu\/et\/laanemere-probleemid\/ohtlikud-ained\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"WaterChain\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2018-07-04T07:45:36+00:00\" \/>\n<meta property=\"og:image\" content=\"https:\/\/www.waterchain.eu\/wp-content\/uploads\/2017\/09\/baltic-sea-seagulls.jpg\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:width\" content=\"1600\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:height\" content=\"1200\" \/>\n\t<meta property=\"og:image:type\" content=\"image\/jpeg\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"4 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.waterchain.eu\\\/et\\\/laanemere-probleemid\\\/ohtlikud-ained\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.waterchain.eu\\\/et\\\/laanemere-probleemid\\\/ohtlikud-ained\\\/\",\"name\":\"Ohtlikud ained - WaterChain\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.waterchain.eu\\\/#website\"},\"primaryImageOfPage\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.waterchain.eu\\\/et\\\/laanemere-probleemid\\\/ohtlikud-ained\\\/#primaryimage\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.waterchain.eu\\\/et\\\/laanemere-probleemid\\\/ohtlikud-ained\\\/#primaryimage\"},\"thumbnailUrl\":\"https:\\\/\\\/www.waterchain.eu\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2017\\\/09\\\/baltic-sea-seagulls.jpg\",\"datePublished\":\"2018-05-16T08:10:07+00:00\",\"dateModified\":\"2018-07-04T07:45:36+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.waterchain.eu\\\/et\\\/laanemere-probleemid\\\/ohtlikud-ained\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.waterchain.eu\\\/et\\\/laanemere-probleemid\\\/ohtlikud-ained\\\/\"]}]},{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.waterchain.eu\\\/et\\\/laanemere-probleemid\\\/ohtlikud-ained\\\/#primaryimage\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.waterchain.eu\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2017\\\/09\\\/baltic-sea-seagulls.jpg\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/www.waterchain.eu\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2017\\\/09\\\/baltic-sea-seagulls.jpg\",\"width\":1600,\"height\":1200},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.waterchain.eu\\\/et\\\/laanemere-probleemid\\\/ohtlikud-ained\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.waterchain.eu\\\/et\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"L\u00e4\u00e4nemere probleemid\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.waterchain.eu\\\/et\\\/laanemere-probleemid\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Ohtlikud ained\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.waterchain.eu\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.waterchain.eu\\\/\",\"name\":\"WaterChain\",\"description\":\"Recovering the Baltic Sea\",\"publisher\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.waterchain.eu\\\/#organization\"},\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.waterchain.eu\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"},{\"@type\":\"Organization\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.waterchain.eu\\\/#organization\",\"name\":\"WaterChain\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.waterchain.eu\\\/\",\"logo\":{\"@type\":\"ImageObject\",\"inLanguage\":\"et\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.waterchain.eu\\\/#\\\/schema\\\/logo\\\/image\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.waterchain.eu\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2017\\\/09\\\/WaterChain-logo.png\",\"contentUrl\":\"https:\\\/\\\/www.waterchain.eu\\\/wp-content\\\/uploads\\\/2017\\\/09\\\/WaterChain-logo.png\",\"width\":343,\"height\":120,\"caption\":\"WaterChain\"},\"image\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.waterchain.eu\\\/#\\\/schema\\\/logo\\\/image\\\/\"},\"sameAs\":[\"https:\\\/\\\/www.youtube.com\\\/channel\\\/UCz8GhExcENBWQYVkkpn_y3Q\"]}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Ohtlikud ained - WaterChain","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.waterchain.eu\/et\/laanemere-probleemid\/ohtlikud-ained\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Ohtlikud ained - WaterChain","og_description":"Ohtlikud ained S\u00fcnteetilised \u00fchendid (n\u00e4iteks ftalaadid ja perfluoreeritud \u00fchendid) ei esine keskkonnas looduslikult, mist\u00f5ttu on vette v\u00f5i pinnasesse sattudes tegu saasteainetega. Veepuhastusjaamadest, kus puuduvad filtrid ohtlike ainete eemaldamiseks, j\u00f5uavad saasteained (vee)keskkonda. Lisaks veepuhastusjaamadele eraldub ohtlikke \u00fchendeid neid aineid kasutavate tehaste ja ettev\u00f5tete heitvetest v\u00f5i ka tarbekaupadest: plastiktooted (PVC), mittenakkuvate pindadega k\u00f6\u00f6gin\u00f5ud, suusavahad, leegiaeglustid, elektriseadmed jm. ... Read more","og_url":"https:\/\/www.waterchain.eu\/et\/laanemere-probleemid\/ohtlikud-ained\/","og_site_name":"WaterChain","article_modified_time":"2018-07-04T07:45:36+00:00","og_image":[{"width":1600,"height":1200,"url":"https:\/\/www.waterchain.eu\/wp-content\/uploads\/2017\/09\/baltic-sea-seagulls.jpg","type":"image\/jpeg"}],"twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"4 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.waterchain.eu\/et\/laanemere-probleemid\/ohtlikud-ained\/","url":"https:\/\/www.waterchain.eu\/et\/laanemere-probleemid\/ohtlikud-ained\/","name":"Ohtlikud ained - WaterChain","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.waterchain.eu\/#website"},"primaryImageOfPage":{"@id":"https:\/\/www.waterchain.eu\/et\/laanemere-probleemid\/ohtlikud-ained\/#primaryimage"},"image":{"@id":"https:\/\/www.waterchain.eu\/et\/laanemere-probleemid\/ohtlikud-ained\/#primaryimage"},"thumbnailUrl":"https:\/\/www.waterchain.eu\/wp-content\/uploads\/2017\/09\/baltic-sea-seagulls.jpg","datePublished":"2018-05-16T08:10:07+00:00","dateModified":"2018-07-04T07:45:36+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.waterchain.eu\/et\/laanemere-probleemid\/ohtlikud-ained\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.waterchain.eu\/et\/laanemere-probleemid\/ohtlikud-ained\/"]}]},{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/www.waterchain.eu\/et\/laanemere-probleemid\/ohtlikud-ained\/#primaryimage","url":"https:\/\/www.waterchain.eu\/wp-content\/uploads\/2017\/09\/baltic-sea-seagulls.jpg","contentUrl":"https:\/\/www.waterchain.eu\/wp-content\/uploads\/2017\/09\/baltic-sea-seagulls.jpg","width":1600,"height":1200},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.waterchain.eu\/et\/laanemere-probleemid\/ohtlikud-ained\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.waterchain.eu\/et\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"L\u00e4\u00e4nemere probleemid","item":"https:\/\/www.waterchain.eu\/et\/laanemere-probleemid\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Ohtlikud ained"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.waterchain.eu\/#website","url":"https:\/\/www.waterchain.eu\/","name":"WaterChain","description":"Recovering the Baltic Sea","publisher":{"@id":"https:\/\/www.waterchain.eu\/#organization"},"potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.waterchain.eu\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"},{"@type":"Organization","@id":"https:\/\/www.waterchain.eu\/#organization","name":"WaterChain","url":"https:\/\/www.waterchain.eu\/","logo":{"@type":"ImageObject","inLanguage":"et","@id":"https:\/\/www.waterchain.eu\/#\/schema\/logo\/image\/","url":"https:\/\/www.waterchain.eu\/wp-content\/uploads\/2017\/09\/WaterChain-logo.png","contentUrl":"https:\/\/www.waterchain.eu\/wp-content\/uploads\/2017\/09\/WaterChain-logo.png","width":343,"height":120,"caption":"WaterChain"},"image":{"@id":"https:\/\/www.waterchain.eu\/#\/schema\/logo\/image\/"},"sameAs":["https:\/\/www.youtube.com\/channel\/UCz8GhExcENBWQYVkkpn_y3Q"]}]}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.waterchain.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/733","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.waterchain.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.waterchain.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.waterchain.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.waterchain.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=733"}],"version-history":[{"count":18,"href":"https:\/\/www.waterchain.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/733\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1829,"href":"https:\/\/www.waterchain.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/733\/revisions\/1829"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.waterchain.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/723"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.waterchain.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2172"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.waterchain.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=733"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}