Keskkonnaseisundi pikaajaline paranemine sõltub mitmest tegurist sh. terviklikust arusaamast erinevate ökosüsteemi elementide koostoimest, probleemide tunnustamisest ja pakutavate lahenduste aktsepteerimisest. Samuti on oma osa järgmise põlvkonna ekspertidel, kellel on võimalus kasutada uusimaid tehnoloogiaid uuritavate probleemide paremaks mõistmiseks. Noortele ekspertidele korraldas Keskkonnalahenduste Instituut (IES) 2017. aasta augusti lõpus Lätis, Ungursi järve ääres 10-päevase rahvusvahelise üliõpilaste suvekooli.
Juhtidee – tervik on suurem, kui selle osade summa.
Suvekoolis oli tudengitel võimalik osa võtta erinevatest käimasolevatest tegevustest: teaduslikud ja innovatiivsed projektid, järvede haldusplaani koostamine ja suhtlemine kohalikega. Suvekooli käigus omandasid üliõpilased nii teoreetilisi kui ka praktilisi teadmisi arvukatest, omavahel seotud valdkondadest, ning kogesid suhtlemist erinevate sihtrühmadega. Ressursside ühendamine aitas korraldajatel organiseerida ürituse, mis lisaks üliõpilaste harimisele oli tähendusrikas kogemus teistele sihtrühmade – kohalike elanikele, omavalitsusele ja ettevõtjatele.
Suvekooli sihtgrupiks olid rahvusvahelised magistriõppe (MSc) ja doktoriõppe (PhD) üliõpilased, ning üldsus, kelle sooviks oli omandada alusteadmisi järve ökosüsteemi funktsioneerimisest ja haldamisest. Üleskutse avatud konkursist, valimaks 12-16 parimat kanditaati, avaldati IES-i veebisaidil ja jagati Keskkonnalahenduste Instituudi võrgustikus. Konkursi tulemusena valiti üritusest osa võtma 14 üliõpilast seitsmest riigist (Eesti, Ukraina, Prantsusmaa, Türgi, India, Brasiilia ja Läti).
Eesmärgid – anda üliõpilastele teoreetiline ja praktiline kogemus tõenduspõhise, tervikliku ja kohaliku omavalitsuse poolt heakskiidetava järvede majandamiskava väljatöötamisest.
Suvekoolil oli neli peamist eesmärki.
- Andmete kogumine tõenditepõhise ja jätkusuutliku järve kaitsekava koostamiseks Pargauja omavalitsuse poolt hallatavale Ungursi järvele.
- Multidistsiplinaarsete meeskondade (kaasatud on kalandus-, inseneriteaduse, metsandus-, põllumajandus- ja tehnoloogiaeksperdid) arendamine, kes ühiselt oskavad välja töötada terviklikke lahendusi keskkonnaprobleemidele.
- Ettevõtjate, omavalitsusüksuste otsustajate ja kohaliku kogukonna kaasamine kavandatava lahenduse (järvekaitsekava) väljatöötamisse. Lahendus on nüüdseks omavalitsuse poolt vastu võetud.
- Anda üliõpilastele teoreetilisi ja praktilisi kogemusi säästlike keskkonna-alaste lahenduste väljatöötamiseks.
Tegevused – erinevate sfääride ja huvirühmade vaheliste teadmiste ja tegutsemise vaheliste piiride ületamine.
Üliõpilastel oli võimalik suhelda kümne rahvusvahelise eksperdiga Eestist, Soomest ja Lätist, kes jagasid oma teadmisi erinevatest teemadest alates põhjaloomastikust kuni satelliitideni. Seejärel said üliõpilased osaleda juhendatud praktilistes tegevustes. Lisaks proovide võtmise teooriale ja praktikale (kasutades traditsioonilisi ja drooni-põhiseid meetodeid) ja laboratoorsetele töödele, osalesid üliõpilased ettevõtjatele mõeldud enampakkumise konkursil, külastasid kohalikke huviväärtusi (nt. raba), konsulteerisid kohalikega ja tutvustasid oma tulemusi kohalike omavalitsuse esindajatele.
* Suvekooli toetasid Euroopa Regionaalarengu Fond, Interreg Central Baltic sProgramm, Läti Vabariigi Keskkonnakaitse ja Regionaalarengu Ministeerium, Cēsis omavalitsus, Läti Ülikool, Riia Tehnikaülikool, “RIX Technologies” ja Keskkonnalahenduste Instituut.