Vähendamise meetmed
Keskkonda jõudvate ohtlike ainete koormuse/koguste vähendamise meetmed sõltuvalt aine prioriteetsusest ja meetme kulutõhususest:
1. Regulatsiooni meetmed
2. Majanduslikud meetmed
3. Tehnilised meetmed
4. Turundus ja tarbija teadlikkuse kujundamine
Ohtlike ainete vähendamise puhastustehnoloogiad
Ohtlike ainete hulka kuuluvad mitmed keemilised ühendid nagu raskemetallid, ravimid, perfluoreeritud ühendid (PFAA-d, kaasaarvatud PFOS). Suur kemikaalide hulk muudab võimatuks igale ühendile sobiva ärastusmeetodi rakendamise. Lahenduseks on leida ja rakendada selliseid meetodeid, mida saab kasutada võimalikult paljude ühendite samaaegseks eemaldamiseks. Laialdaselt kasutatud meetodid on osoneerimine, adsorptsioon aktiivsöega ja membraanfiltreerimine. Need tehnoloogiad lisatakse reoveepuhastite viimaseks puhastussammuks. Meetodeid ei saa kasutada kui looduslähedasi lahendusi.
Ohtlike ainete eemaldamine reovee puhastusseadmetes
Mehaaniline puhastus
1. Võre / Liivapüünis
2. Liivapüüdurid
3. Esmane sadestamine
Bioloogiline puhastus
4. Bioloogiline puhastus
5. Teise astme sadestus
Reovee süvapuhastus
(Ohtlike ainete eemaldamine)
6. Osoneerimine + Liivafiltrid või aktiivsöe filtride või membraanfiltrimine
A. Koagulant / pH tasakaalustus
B. Täiendavad oksüdeerimise reagendid
C. pH Correction, Chlorination, UV Light
Keemiline sadestamine ja adsorptsioon helvesteks
Osoneerimine
Aktiivsöega adsorptsioon
Membraanfiltrimine
Et leida parim võimalik tehnoloogia ohtlike ainete eemaldamiseks, kasutage tabelit: Tabel Ohtlike ainete eemaldamine
Ohtlike ainete kaardistamine, passiivne proovivõtt
Peamine probleem ohtlike ainete uuringutes on andmete vähesus/puudus. Analüüsides ohtlike ainete sisaldusi põrkame kokku probleemiga, kus on looduslike vete suured vooluhulgad ja ohtlike ainete madalad kõikuvad kontsentratsioonid. Passiivne proovivõtt on tehnika, mis võimaldab saada täpsemaid ja esinduslikke tulemusi proovidest üle analüütilise määramispiiri. Samas on vajalik läbi viia võimalike ohtlike ainete allikate kaardistamine. Võimalikest allikatest valglal võivad ohtlikud ained jõuda ojadesse, tiikidesse, jõgedess või järvedesse.
Võimalike allikate valik ja kaardistamine