Ohtlikud ained

Sünteetilised ühendid (näiteks ftalaadid ja perfluoreeritud ühendid) ei esine keskkonnas looduslikult, mistõttu on vette või pinnasesse sattudes tegu saasteainetega. Veepuhastusjaamadest, kus puuduvad filtrid ohtlike ainete eemaldamiseks, jõuavad saasteained (vee)keskkonda.

Lisaks veepuhastusjaamadele eraldub ohtlikke ühendeid neid aineid kasutavate tehaste ja ettevõtete heitvetest või ka tarbekaupadest: plastiktooted (PVC), mittenakkuvate pindadega kööginõud, suusavahad, leegiaeglustid, elektriseadmed jm. Mõned ohtlikud ained kuhjuvad toiduahelas ja võivad lõpuks jõuda inimese toidulauale.

WaterChain projekt keskendub neljale grupile ohtlikele ühenditele, mille kirjeldused leiate altpoolt. Euroopa Liidus on need ühendid klassifitseeritud kui tõsist ohtu põhjustavad ained:

Perfluorinated compounds (PFOA, PFOS) on nii Euroopa Liidu Keskkonnakvaliteedinormi (Environmental Quality Standards – EQS) direktiivis 39/2013/EU kui ka Läänemere tegevuskavas (Baltic Sea Action Plan) prioriteetsete ainetena.
Ravimite toimeained on EQS direktiivi 39/2013/EU jälgimisnimekirjas.
Ftalaate kasutatakse plastide pehmemaks, painduvamaks ja raskemini murduvamaks muutmisel – loetletud EQS direktiivis 39/2013/EU.
EQS direktiivis 39/2013/EU on välja toodud 23 pestitsiidi; kogu nimekiri hõlmab 45 ainet.

Environmental Quality Standards (EQS) Directive 39/2013/EU
Baltic Sea Action Plan priority substances

Perfluoreeritud ühendid

Perfluoreeritud ühendeid (PFC-d) leidub mittenakkuvate pindadega kööginõudes, kangastes, mööbli ja vaiba plekieemaldusvahendites, toidupakendites, tuletõrjevahtudes jne. PFC-sid kasutatakse kosmose- ja autotööstuses, ehituses ja elektroonikatööstuses. PFC-de hulka kuuluvad kaks suurt gruppi kemikaale: perfluorooktaansulfoonhape ja selle derivaadid (PFOS) ning erfluorooktaanhapped (PFOA).

PFC-d satuvad keskkonda toodete valmistamisel, kasutamisel või äraviskamisel. PFC molekulid on väga stabiilsed, seetõttu on tegu püsivate saasteainetega.
Väike kogus PFC-d jõuab inimorganismi toidust, joogiveest ja PFC-sid sisaldavatest tarbekaupadest (nt. toidupakendid ja riided). Läänemaailmas on PFC-d leitud pea iga inimese verest. Terviseprobleeme nagu hormoonmuutused, vähk ja füüsilise arengu peetus on seostatud PFC-dega.
Uurige, kuidas kaitsta ennast ja keskkonda PFC-de mõju eest.

Ravimiained

Ülemaailmse ravimite tootmise ja tarbimise kasvuga on tõusnud ravimijääkide kogused keskkonnas. Ravimid jõuavad keskkonda heitveepuhastitest, haiglatest ja loomakasvatuse heitvetest. Samuti kujutavad keskkonnale ohtu ebapiisava reoveekäitlusega ravimitootmise rajatised.

Ravimijääke on leitud pinnavetest (järved, jõed, ojad), mereveest ja põhjaveest. Ravimite toimeainete võimalikud kõrvalmõjud: häired vee-elustiku kasvus ja paljunemises. Uuringute keerulisuse ja kalliduse tõttu on vähe teada järjepideva madala kontsentratsiooniga kokkupuute mõjust organismidele.

Tähelepanu tuleks pöörata eelkõige järgnevatele ravimainetele: metformiin, hormonaalsed ravimid, mida kasutatakse rasestumisvastastes vahendites, ibuprofeen ja diklofenak.

Rohkem infot

Uurige, kuidas kaitsta ennast ja keskkonda ravimijääkide. eest.

Plastid

Igal aastal jõuab ookeanidesse üle 8 miljoni tonni plasti, mis laguneb väiksemateks osakesteks – mikroplastiks, mis satub toiduringesse. Mikroplasti sattub keskkonda ka teistest allikatest nt. liiklusest, kangastest, tööstusest ja kosmeetikatoodetest.

Plastid sisaldavad endas lisandeid: täiteaineid, plastsust suurendavaid aineid (ftalaadid) ja värvaineid, mis eralduvad keskkonda. Vette sattunud plastikosakesed koguvad ja talletavad endasse teisigi saasteaineid.

Plastikosakeste alla neelamisest või plastikusse takerdumisest põhjustatud loomade surmad on tõusuteel. Inimese organismi satuvad kemikaalid plasti pakendatud toidu kaudu või mikroplastist saastunud mereandide söömisel.

FTALAADID
Kasutatakse plastmasside pehmemaks, painduvamaks ja mitte kergesti murduvaks muutmisel. Leidub vinüülpõrandates, riietes, kaablite katetes, dušikardinates, seepides, šampoonides ja küünelakkides. Uuringud seostavad rinnavähi, ülekaalu, enneaegsete sündide, intellekti häirete, allergiate, diabeedi ja hormoonsüsteemi häiretega.

BISFENOOL A (BPA)
Leidub joogipudelites, kassatšekkides ja konservipurkide sisekatetes. Seotud ülekaalu, kilpnäärme talitlushäirete, kõrgema vähiriski ja astmaga. Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) hinnangul on tegu väga ohtliku kemikaaliga, mis kahjustab hormoonsüsteemi.

Uurige, kuidas kaitsta ennast ja keskkonda plastide mõju eest.

Pestitsiidid

Pestitsiidid (taimemürgid või – taimekaitsevahendid) – kemikaalid, mida kasutatakse umbrohu, putukate, seenhaiguste ja näriliste hävitamiseks. Keemilised pestitsiidid sisaldavad aktiivseid toimeaineid, kandeaineid ja paljudel juhtudel lisaaineid, mis toetavad pestitsiidide toimet.

Hinnanguliselt kasutatakse maailmas ligikaudu 2 miljonit tonni pestitsiide aastas. Suurim tarbija on Euroopa, kellele järgneb Ameerika Ühendriigid.

ÜLDINE TREND, NII EESTIS KUI KA MUJAL MAAILMAS, ON PESTITSIIDIDE KASUTAMISE KASVU SUUNAS.

Pestitsiidid võivad kahjustada põlluharija tervist ning saastada toitu ja pinnast. Aja jooksul kogunevad kemikaalid organismidesse, sealhulgas inimese organismi. Keelatud pestitsiidid võivad püsida keskkonnas pikka aega (nt DDT ja trifluraliin). Uuringud on näidanud võimaliku seost pestitsiidide kokkupuute ja mesilaspere kollapsi sündroomi vahel.

Uurige, kuidas kaitsta ennast ja keskkonda pestitsiidide mõjude eest.