WaterChaini pilootalad
Ava interaktiivne kaart uues aknas
Eurajõgi, Soome
Eurajõgi on 52 km pikkune jõgi edela Soomes. Jõgi saab alguse Pyhäjärvi järvest (Eura, Säkylä ja Pöytyä asumites) ning voolab läbi Eura ja Euroajoki omavalitsuste Botnia mere. Jõe valgala on 1335 km2, hõlmates enda all ka Pühajärvi järve suubuvad Yläneenjoki ja Pyhäjoki jõed. Eurajõe suurim lisajõgi on Köyliönjoki, mille läte on Köyliönjärvi järv.
Pea 80% pilootalast on kaetud metsadega ning kasutusel põllumaana. Väiksed asulad asuvad Pyhäjärvi ja Köyliönjärvi järvede ääres ning Eurajoki omavalitsuses.
Toitained:
Peamised punktallikad on reoveepuhastusjaamad, tööstused, turbatootmisalad ning jäätmekäitlusjaam. Peamised toitainete koormused tulenevad hajureostusallikatest – intensiivne põllumajandus ja loomakasvatus, turbamullad, sõnnikuga väetamine, suur fosfori sisaldus põllumajanduseks kasutatavates muldades jne.
Ohtlikud ained:
Andmete puudulikkuse tõttu on siinkohal käsitletud ainult potentsiaalseid allikaid. Potentsiaalsete punktallikate kaardistamise käigus leiti tegevusala ning keskkonnalubade analüüsi alusel 30 võimalikku punktallikat. Nende hulgas on 2 reoveepuhastusjaama, 18 VKE-d (kaasa arvatud taaskasutuskeskus ja paberivabrik), 3 vabaajakeskust ning 7 tanklat.
Peamised ohtlike ainete allikad on sademeveed, mis sisaldavad ohtlikke aineid nagu alküülfenoolid, ftalaadid, polübroomitud difenüüleetrid (PBDE), põllumajandus (pestitsiidid) ja bisfenool A (BPA), mida kasutatakse Eurajõel asuvas paberivabrikus, mis toodab termopaberit. Termopaberi puhul kasutatakse BPA-d diskreetselt, polümeriseerimatult, mistõttu on tulenev keskkonnaoht suurem kui polümeriseeritud BPA puhul.
WaterChain projekta aktivitāšu piemēri:
Fosforiärastuse väikefiltri rajamine
Meie mere pärast 2017 & 2018
Ürituste korraldajad: Kuidas arvestada vee- ja keskkonnakaitse aspektidega?
Aurajõgi, Soome
Aurajõgi on 70 km pikkune jõgi edela Soomes. Jõgi saab alguse Oripää eskeri allikast ning voolab läbi Oripää, Pöytyä, Aura, Lieto, Kaarina ja Turu omavalitsuste. Aurajõgi suubub Läänemerre Turus. Jõe valgala on 873,4 km2, mis haarab enda alla jõe peamise haru koos ühe keskmise suuruse ning kolme väiksema lisajõega. Aurajõe ning selle lisajõgede peal on 27 kärestikku ning 2 tammidega piiratud paisjärve, mille vett kasutatakse joogiveena. Valgalasse jääb üks järv, Savojärvi (1,1 km2), mis asub Kurjenrahka rahvuspargis.
Suurem osa pilootalast on kaetud metsaga. Peaaegu 40% valgalast on kasutusel põllumaana. Asustustihedus pilootalal on hõre. Suurim linn on Turu, kus elab 189 000 elanikku. Rasketööstus pilootalal puudub, küll asuvad valgalal mõned väiksed tootmisettevõtted.
Toitained:
Aurajõe valgalal opereerinud reoveepuhastusjaamad on suletud ning piirkonna reoveed suunatakse suurematesse puhastusjaamadesse. Heitvee väljalask Läänemerre asub Turu linnas. Peamine hajureostuse allikas on põllumajandus, teiste allikatena võib välja tuua ühiskanalisatsiooniga liitmata piirkonnad, metsamajandus ning sademeveed.
Ohtlikud ained:
Aurajõe valgalas on ainult üks punktallikas, mis on loetletud rahvuslikus punktallikate registris (VAHTI). Selleks on metallikatmise tööstus, mille üks tootmisüksus asub Turus ning teine Aura omavalitsuses.
Ohtlike ainete hajureostuse allikate kohta Aurajõe valgalal on detailne informatsioon väga puudulik.
WaterChain projekta aktivitāšu piemēri:
Fosfori välja sadestamine peamiste sissevooluallikate kraavides
Saasteainete koormuse vähendamise meetodi valimine
Åland Water joogivee valgala, Soome
Ahvenamaa pilootalaks on kolm järve: Dalkarby (järve pindala 0,167 km2, valgla 3,62 km²), Långsjöni (järve pindala 1,43 km2, valgla 17,12 km²) ja Markusbölefjärdeni (järve pindala 1,56 km2, valgla 12,21 km2) järved. Dalkarby järv asub Jomala vallas, Långsjön järv Jomala ja Finströmi vallas ning Markusbölefjärdeni järv Finströmi vallas.
Dalkarby järve on sissevool mõnedest ojadest ja kraavidest ümber järve. Järve ümbritsevad põllumajandusmaad, väike mägi ja mets, aga ka Åland Water veevärk, spordiväljak ja väiksed külad. Långsjöni ja Markusbölefjärdeni järvedesse voolab ojade ja kraavide kaudu mõnede teiste väikejärvede vesi, järvede valglal on põllud ja karjamaad, mets ja väikesed külad.
Toitained:
Toitainete reostuse punktallikaid pilootalal ei ole. Ometigi, peamine toitainete allikas on hajureostuskoormus põllumajandusest, lisaks hajuasustuse heitveed, metsandus ja sademeveed.
Ohtlikud ained:
Ohtlike ainete punktallikaid kolme järve valglal pole. Võimalikud ohtlike ainete allikad on hajureostusena põllumajandustootmine, metsandus, spordiväljak ja väikekülade heitves.
WaterChain projekta aktivitāšu piemēri:
Vee-ettevõtted: Puhas joogivesi kõigile
Ürituste korraldajad: Kuidas arvestada vee- ja keskkonnakaitse aspektidega?
Tallinna joogiveehaare, Eesti
Pilootala asub Põhja-Eestis ning seal paikneb kaks suuremat jõge: 105 km pikk Pirita jõgi ning 99 km pikk Jägala jõgi. Pilootala suurimad omavalitsused on Tallinna linn, Kose, Rae ning Jõelähtme vald. Pirita jõgi saab alguse Pususuoo soost ning Jägala jõe läte asub Pandivere kõrgustikul. Mõlemad jõed suubuvad Läänemerre ning on kanalite kaudu ühendatud Ülemiste järvega.
Kogu Tallinna joogiveehaarde valgala on umbes 2552 km2 ning koosnev kolme jõe valgalast (Pirita, Jägala ja Soodla), mis on omavahel ühendatud tehislike kanalite ja veehoidlatega. Väike osa jõgede vest suunatakse Ülemiste järve, kus see puhastatakse ning kasutatakse joogiveena. Enamus jõgede veest voolab otse Läänemerre.
Üks kolmandik pilootalast on põllumajanduslik maa, 48% moodustavad metsad ja poollooduslikud maastikud. Enamlevinud mullatüüp sellel alal on liivsavi mullad. Ligi kolmandik pilootala mullastikust on turbamullad. Pilootalal on palju loomakasvatusettevõtteid ja hinnanguline aastane reostuskoormus loomakasvatusest on 1225 tonni lämmastikku ja 360 tonni fosforit. 3% alast on linnaline piirkond, kus elab üle 50 000 elaniku. Eesti pealinn Tallinn oma 450 000 elanikuga asub pilootala vahetus läheduses. Suuri tööstusettevõtteid pilootalal ei ole.
Toitained:
Suuremad toitainete punktallikad valglal on heitveepuhastusjaamad, turbatööstused ja karjäärid. Toitainete (eeskätt lämmastiku) peamine allikas on aga põllumajanduslik tootmine, metsandus ja turbamullad. Fosfori keskmine sisaldus pinnavees vastab lubatud piirnormile.
Ohtliku ained:
Ohtlike ainete sisalduse andmete vähesuse tõttu on arvestatud ohtlike ainete võimalikud allikad vastavalt tegevusaladele ja keskkonnalubadele. Ohtlike ainete allikate kaardistamise alusel on pilootalal keskkonnaluba 40 ettevõttel, neist 12 väikepuhastid. Ohtlike ainete võimalikud allikad on vastavalt nende tegevusalale üle 200 ettevõtte (kasutavad oma tegevuses ohtlikke kemikaale või neid sisaldavaid tooteid).
Peamised ohtlike ainete allikad on sademeveed (sisaldades näiteks aklüülfenoole, ftalaate, PBDE) ja põllumajandustegevus (pestitsiidid).
WaterChain projekta aktivitāšu piemēri:
Poliitikakujundajad: Toitainete Läänemerre sissevoolu modelleerimine
Ohtlike ainete kaardistamine, passiivne proovivõtt
Daugava jõgi, Läti
Daugava on 1020 km pikkune jõgi algusega Valdai kõrgustikult (Venemaa) ja suubub Liivi lahte. Jõgi voolab alamjooksul lävi nelja omavalitsuse: Ogre, Ikskile, Stopini and Salaspilse.
Jõe valgala on ligikaudu 87 900 km² ja moodustab neljandiku kogu Läti pindalast. Jõele on ehitatud kolm suurt veejõujaama paisu. Jõe alamjooksul on järvistu (Lielais Baltezers, Mazais Baltezers, Juglas, Kisezers), mis on ühendatud jõega kanalite kaudu. Selles piirkonnas on mitmed heitveepuhastusjaamad: Ādaži, Carnikava and Vangaži, mille heitveed juhitakse Koiva jõkke (mis suubub Liivi lahte). RTU pilootalaks on Ādaži veepuhastusjaam.
Daugava jõe alamjooksu valgla maast on 20% põllumajanduslikus kasutuses ja 20% metsaga kaetud. Ligikaudu 50 % valglast on linna- ja tööstusmaa–Riia, Ogre ja Ikskile linn.
Toitained:
Punktallikatest on suurimad heitveepuhastusjaam Mazais Baltezers järve ääres, mõned tööstusettevõtted tööstusaladel, aga ka sigalad ja piimafarmid. Hajureostus tuleb intensiivsest põllumajandusest ja loomakasvatusest, aga ka linnalise asustusega alade sademevetest.
Ohtlikud ained:
Ohtlike ainete andmete puudumise tõttu ei saa võimalikke punktallikaid hinnata.
WaterChain projekta aktivitāšu piemēri:
Toitainete ärastamine reoveepuhastusjaamas
Fyrise jõgi, Rootsi
Fyris on 80 km pikkune jõgi Rootsi kaguosas, mis algab Rastsjön järvest ja suubub Mälareni järve Flottsundis, Uppsalas (Mälareni järve vesi jõuab Norrströmi ja Söderströmmi väljavoolude kaudu Läänemerre).
Fyrise jõe valgla on ligikaudu 2 000 km² ja hõlmab Knivsta, Tierp, Uppsala ja Östhammar kommuune. Fyrise jõel on mitmeid lisajõgesid: Vattholmaån, Vendelån, Björklingeån, Jumkilsån ja Sävjaån ona lisajõgedega Funboån ja Storån. Fyrise valgla on kaetud 60 % metsaga, 32 % põllumajandusmaadega, 4 % märgaladega, 2 % linna- ja tööstusaladega ja 2 % järvedega.
Toitained:
Punktallikatest on üks peamine ja 11 väikest heitveepuhastusjaama. Heitvee standard peamise, Uppsala veepuhastusjaama heitveele on 0,3–0,5 mg/l fosforit ja 10 mg/l lämmastikku. Allikateks on ka äravool põllumajandusest, sademeveed linnadest ja asulatest, lämmastiku sadenemine atmosfäärist ja maa-asulate väikepuhastid.
Ohtlikud ained:
Heitveed ühest peamisest ja 11 väiksemast reoveepuhastusjaamast. Peamised tööstusettevõtted on või on olnud Fyrise jõe valglal: ravimitööstus, toiduainetetööstus, kaevandus- ja metallitööstus, tellisetehas ja tarbekaupade tootmine. Perfluoroühendeid (PFAS) on kasutatud laialdaselt tuletõrjeõppustel lennujaamas ja jõuavad heitvee kaudu noo põhjavette kui ka Fyrise jõkke.
WaterChain projekta aktivitāšu piemēri:
Poliitikakujundajad: Ohtlike ainete Läänemerre sissevoolu modelleerimine
Poliitikakujundajad: Millest alustada, et rakendada uusi regulatsioone reoveepuhastite operaatoritele võtmaks kasutusele kaasaegseid puhastustehnoloogiaid?